Frequently Asked Questions
Kas ma saan seadistada suletud videovalve oma äriruumides, et kaitsta oma vara?
Esimene samm videovalve paigaldamisel on teha kindlaks selle eesmärk või eesmärgid. Videovalve paigaldamise eesmärgid võivad olla erinevad, näiteks ruumide turvalisuse tagamine, varguste ja muude kuritegude ennetamisele ja avastamisele kaasaaitamine või töötajate elu ja tervise kaitse töö laadi tõttu.
Sarnaselt isikuandmete töötlemisega peab üksikisikute salvestamisel olema isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohane õiguslik alus. Nõusolek võib olla sellise andmetöötluse õiguslik alus. Siiski on ebatõenäoline, et see kehtib enamikul juhtudel videovalve kasutamise kohta, sest tõenäoliselt salvestatavate isikute vabatahtlikult antud nõusolekut on raske saada. Sellise isikuandmete töötlemise kõige tavalisem õiguslik alus on õigustatud huvi. Kui töötlemine põhineb õigustatud huvil, peate läbi viima tasakaalustatuse testi, et teha kindlaks, kas teie õigustatud huvid kaaluvad üles üksikisiku õigused.
Peate teavitama üksikisikuid, et nad on salvestatud. Seda saab teha, asetades kergesti loetavad märgid silmapaistvatesse kohtadesse. Lisaks tuleks kõikide sissepääsude juurde paigutada märk, mis toob välja videovalvesüsteemi eesmärgi ning vastutava töötleja isiku ja kontaktandmed.
Isikutele, kelle kujutised salvestatakse videovalvesüsteemi kaudu, tuleks esitada järgmine teave:
- vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed;
- töötlemise eesmärgid;
- töötlemise õiguslik alus (kui õigustatud huvi, konkreetne teave selle kohta, millised õigustatud huvid on konkreetse töötlemisega seotud ja milline üksus taotleb iga õigustatud huvi);
- andmekaitseametniku kontaktandmed (kui andmekaitseametnik on olemas);
- andmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad;
- videovalve salvestiste turvameetmed;
- videovalvesalvestiste säilitamise aeg;
- IKÜM-st tulenevad üksikisikute õigused ja õigus esitada kaebus riiklikule andmekaitseasutusele.
Lisateave:
Kas volitatud töötlejad peavad järgima ka IKÜM-i?
Jah, volitatud töötlejatel (st isikutel või asutustel, kes töötlevad andmeid vastutava töötleja nimel) on IKÜM-st tulenevad kohustused. Vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate vastutuses on siiski mõningaid erinevusi.
Volitatud töötlejad peavad järgima vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelises lepingus sätestatud kohustusi, milles kirjeldatakse üksikasjalikult töötlemistoiminguid ja isikuandmete töötlemise vahendeid. Näiteks peab volitatud töötleja tegema töötlemistoimingud asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega vastavalt vastutava töötleja juhistele. Seejuures abistab volitatud töötleja vastutavat töötlejat IKÜM-i järgimisel.
Lisateave:
Mida peaks sisaldama vastutava töötleja ja volitatud töötleja vaheline leping?
Vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahelises lepingus tuleb sätestada, et volitatud töötleja:
- töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja juhiste kohaselt, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega EMP-välisesse riiki;
- tagab, et andmeid töötlema volitatud isikud on kohustunud järgima konfidentsiaalsust või neil on asjakohane seadusjärgne konfidentsiaalsuskohustus;
- tagab töötlemise turvalisuse;
- ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja eelneva eri- või üldise kirjaliku loata;
- abistab vastutavat töötlejat vastutava töötleja kohustuste täitmisel, et vastata üksikisiku taotlustele oma õiguste kasutamiseks;
- abistab vastutavat töötlejat töötlemise tagamisel, andmetega seotud rikkumistest teavitamisel ja andmekaitsealaste mõjuhinnangute tegemisel;
- kustutab või tagastab vastutava töötleja valikul kõik isikuandmed pärast teenuste osutamise lõppu vastutavale töötlejale;
- teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu vajaliku teabe, et tõendada IKÜM-st tulenevate kohustuste täitmist;
- võimaldab ja aitab auditeid, sealhulgas kontrolle, mida viib läbi vastutav töötleja või vastutav töötleja volitatud muu audiitor.
Lisaks teavitab volitatud töötleja viivitamata vastutavat töötlejat, kui tema arvates rikuvad juhised IKÜM-i, muid EL-i või riiklikke andmekaitsesätteid.
Lisateave:
Millist teavet peaksin üksikisikutele edastama/jagama?
IKÜM-ga antakse üksikisikutele kontroll oma isikuandmete töötlemise üle. Selleks on oluline läbipaistvus. See tähendab, et peate teavitama üksikisikuid, kelle andmeid te töötlete, oma töötlemistoimingutest ja eesmärkidest. Teisisõnu peate selgitama, kes nende andmeid töötleb, aga ka seda, kuidas ja miks. Ainult juhul, kui isikuandmete kasutamine on asjaosaliste jaoks läbipaistev, saavad nad hinnata võimalikke riske ja teha otsuseid oma isikuandmete kohta.
IKÜM-i kohaselt olete kohustatud jagama üksikisikutega järgmist teavet:
- vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed;
- töötlemise eesmärgid;
- töötlemise õiguslik alus (kui õigustatud huvi, konkreetne teave selle kohta, millised õigustatud huvid on konkreetse töötlemisega seotud ja milline üksus taotleb iga õigustatud huvi).
- vastutava töötleja kontaktandmed;
- andmekaitsespetsialisti kontaktandmed (kui ametnik on olemas);
- andmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad;
- Teave selle kohta, kas andmeid edastatakse väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) (vajaduse korral: kaitse piisavuse otsuse olemasolu või puudumine või viide asjakohastele kaitsemeetmetele ning selle teabe kättesaadavaks tegemine andmesubjektidele);
- töödeldavate isikuandmete kategooriad, kui andmed ei ole saadud üksikisikult.
Lisaks nõutakse IKÜM-s, et teie organisatsioon esitaks õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks järgmise teabe:
- säilitamisaeg või kui see ei ole võimalik, selle ajavahemiku kindlaksmääramiseks kasutatud kriteeriumid;
- õigus taotleda isikuandmetega tutvumist, nende kustutamist, parandamist, piiramist, vaidlustamist ja ülekantavust;
- õigus esitada kaebus andmekaitseasutusele;
- kui töötlemise õiguslik alus on nõusolek: õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta;
- automatiseeritud otsuste tegemise korral asjakohane teave isikuandmete töötlemise alusloogika ja kavandatud tagajärgede kohta andmesubjektile;
- isikuandmete allikas (kui te ei saanud neid otse asjaomaselt isikult);
- kas isik on kohustatud esitama isikuandmeid (seaduse või lepingu alusel või sõlmima lepingu) ja millised on andmete andmisest keeldumise tagajärjed.
Lisateave:
Kas ma saan isikuandmeid töödelda ainult siis, kui mul on selleks nõusolek?
Isikuandmete töötlemine on lubatud, kui selleks on õiguslik alus. Lisaks vabale, konkreetsele, teadlikule ja ühemõttelisele nõusolekule võib töötlemiseks kasutada ka muid õiguslikke aluseid.
Teisisõnu on nõusolek vajalik, kui ükski muu õiguslik alus ei kehti.
Lisateave:
Kas mul on vaja saada andmekaitsespetsialistiks (AKS)?
Ei, te ei pea olema sertifitseeritud, et saada andmekaitsespetsialistiks.
Andmekaitsespetsialistid peavad siiski suutma tõendada, et neil on IKÜM-s nõutud vajalik kvalifikatsioon, näiteks eksperditeadmised andmekaitsealaste õigusaktide ja tavade kohta.
Lisateave:
Millised on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) alusel töötlemise õiguslikud alused?
Vastutavad töötlejad võivad isikuandmeid töödelda ainult ühel järgmistest asjaoludest:
- asjaomaste isikute nõusolekul;
- kui töötlemine on vajalik lepingu (teie organisatsiooni ja üksikisiku vaheline leping) täitmiseks;
- täita EL-i või siseriiklikest õigusaktidest tulenevat juriidilist kohustust;
- kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks EL-i või siseriiklike õigusaktide alusel;
- kaitsta üksikisiku elulisi huve;
- teie organisatsiooni õigustatud huvides – välja arvatud juhul, kui üksikisikute õigused ja vabadused neid kaaluvad üles.
Lisaks kehtestatakse IKÜM-s täiendavad tingimused tundlike andmete töötlemiseks.
Lisateave:
Mis on andmekaitsealane mõjuhinnang ja millal on see kohustuslik?
Andmekaitsealane mõjuhinnang on kirjalik hinnang, mille teie organisatsioon peaks tegema, et hinnata kavandatava töötlemistoimingu mõju. See aitab teil kindlaks teha asjakohased meetmed riskide maandamiseks ja nõuetele vastavuse tõendamiseks.
Kuigi andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisega on alati soovitatav prognoosida teie organisatsiooni kavandatavate töötlemistoimingute mõju, on andmekaitsealane mõjuhinnang kohustuslik, kui töötlemine toob tõenäoliselt kaasa suure ohu üksikisikute õigustele ja vabadustele.
Täpsemalt on see nii juhul, kui kavandatav töötlemine hõlmab järgmist:
- delikaatsete isikuandmete või süüdimõistvate kohtuotsustega seotud andmete ulatuslik töötlemine;
- isiku isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automatiseeritud töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning millel põhinevad otsused, millel on asjaomase isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis mõjutavad oluliselt üksikisikuid;
- üldsusele kättesaadava ala süstemaatiline ulatuslik seire.
Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) on välja töötanud suunised, milles loetletakse kriteeriumid, mida peate andmekaitsealase mõjuhinnangu kohustuslikkuse hindamisel arvesse võtma. Andmekaitseasutused on avaldanud ka loetelu töötlemistoimingutest, mille suhtes kohaldatakse andmekaitsealast mõjuhinnangut. Lisaks on mitu andmekaitseasutust töötanud välja juhendeid, tarkvara või enesehindamise vahendeid, et aidata teil oma hinnangut anda.
Lisateave:
Kas IKÜM kehtib ka paberdokumentide suhtes?
Jah, IKÜM-i kohaldatakse juhul, kui isikuandmed sisalduvad või kavatsetakse lisada kataloogi. See tähendab, et IKÜM-i kohaldatakse ka paberdokumentidele, mitte ainult isikuandmete automatiseeritud töötlemisele.
Lisateave:
Korraldan ürituse osana oma äritegevusest, kas saan teha fotosid ja videosid üritusest ja kohalviibijatest?
Jah, kuid selleks peate kõigepealt kindlaks määrama seda liiki isikuandmete töötlemise õigusliku aluse. Näiteks võib töötlemist pidada teie organisatsiooni õigustatud huviks. Isikuandmete töötlemisel õigustatud huvi alusel on alati vaja läbi viia tasakaalustav test, et teha kindlaks, kas teie õigustatud huvid kaaluvad üles üksikisikute õigused, eriti kui tegemist on lastega.
Sellise töötlemise teine võimalik õiguslik alus võiks olla nõusolek. Igal juhul tuleks üksikisikuid alati eelnevalt teavitada sellest, et sündmust pildistatakse või filmitakse.
Lisateave:
- Töötle isikuandmeid seaduslikult