Brüssel, 7. aprill – Euroopa Andmekaitsenõukogu võttis vastu avalduse uue Atlandi-ülese andmekaitseraamistiku väljakuulutamise kohta. Euroopa Andmekaitsenõukogu tervitab Ameerika Ühendriikide võetud kohustusi võtta Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) elavate isikute eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsmiseks „ettenägematuid“ meetmeid, kui nende andmeid edastatakse USAsse, mis on esimene positiivne samm õiges suunas.
Euroopa Andmekaitsenõukogu märgib, et see teadaanne ei kujuta endast õigusraamistikku, mille alusel EMP andmeeksportijad saaksid edastada andmeid USA-sse. Andmeeksportijad peavad jätkama vajalike meetmete võtmist, et järgida Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat ja eelkõige Euroopa Kohtu 16. juuli 2020. aasta otsust Schrems II. Euroopa Andmekaitsenõukogu pöörab erilist tähelepanu sellele, kuidas see poliitiline kokkulepe väljendub konkreetsetes seadusandlikes ettepanekutes.
Euroopa Andmekaitsenõukogu ootab huviga, kui Andmekaitsenõukogu saab Euroopa Komisjonilt kätte kõik tõendavad dokumendid, hindab ta hoolikalt parandusi, mida uus raamistik võib kaasa tuua ELi õiguse, Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika ja andmekaitsenõukogu varasemate soovituste valguses. Eelkõige analüüsib Euroopa Andmekaitsenõukogu, kas isikuandmete kogumine riikliku julgeoleku eesmärgil piirdub sellega, mis on rangelt vajalik ja proportsionaalne. Lisaks uurib Euroopa Andmekaitsenõukogu, kuidas väljakuulutatud sõltumatu õiguskaitsemehhanism austab EMP üksikisikute õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Täpsemalt uurib Euroopa Andmekaitsenõukogu, kas selle mehhanismi mis tahes uuel asutusel on oma ülesannete täitmisel juurdepääs asjakohasele teabele, sealhulgas isikuandmetele, ning kas ta saab vastu võtta luureteenistustele siduvaid otsuseid. Euroopa Andmekaitsenõukogu kaalub ka seda, kas kõnealuse asutuse otsuste või tegevusetuse vastu on olemas õiguskaitsevahend.
Euroopa Andmekaitsenõukogu kordab, et ta on jätkuvalt pühendunud konstruktiivsele rollile isikuandmete Atlandi-ülese edastamise tagamisel, millest saavad kasu EMP üksikisikud ja organisatsioonid.
Seejärel võttis Euroopa Andmekaitsenõukogu vastu kirja, milles väljendas muret hiljutiste seadusandlike arengute pärast Belgias, mille eesmärk on reformida Belgia järelevalveasutuse asutamist käsitlevat seadust, kuna see võib negatiivselt mõjutada Belgia asutuse stabiilsust ja sõltumatut toimimist.
Euroopa Andmekaitsenõukogu rõhutab, et sõltumatu järelevalve, mida kavandatavad reformid mõjutavad, on hädavajalik põhiõiguse jaoks andmekaitsele ning on seetõttu kaitstud harta ja ELi lepinguga. See on ka isikuandmete kaitse üldmääruse kohase tõhusa jõustamise ja järelevalveasutuste vahelise tõhusa koostöö nurgakivi. Lisaks on Euroopa Andmekaitsenõukogu mures ettepanekute kooskõla pärast isikuandmete kaitse üldmääruse ja Euroopa Liidu Kohtu range kohtupraktikaga. Eelkõige juhtis Euroopa Andmekaitsenõukogu tähelepanu Belgia järelevalveasutuse välisliikmete praeguste volituste katkemisele ja liikmete ametist vabastamise täiendavatele alustele. Euroopa Andmekaitsenõukogu kahtleb ka selles, kuidas erinevad ettepanekud, mis suurendavad parlamentaarset järelevalvet, võivad olla seotud nõudega, et järelevalveasutused peavad vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 52 lõikele 2 jääma „välismõjust vabaks“. Lisaks märgib Euroopa Andmekaitsenõukogu, et seadusandlik ettepanek muuta jagatud teenusekeskuse kasutamine kohustuslikuks võib olla vastuolus järelevalveasutuse oma personali ja selle valikuvabadusega (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 52 lõige 5), mis võib kaudselt mõjutada Belgia järelevalveasutuse stabiilsust ja toimimist.
Lõpuks nõustus Euroopa Andmekaitsenõukogu taotlema Euroopa andmekaitseasutuste kevadisel konverentsil vaatleja staatust. Kevadine konverents on platvorm dialoogiks andmekaitseasutustele kogu Euroopas, sealhulgas EMP-välistele riikidele. See taotlus on osa Euroopa Andmekaitsenõukogu 2021.–2023. aasta strateegiast, mille eesmärk on tugevdada koostööd rahvusvahelise üldsusega ning hõlbustada koostööd Euroopa Andmekaitsenõukogu liikmete ja kolmandate riikide andmekaitseasutuste vahel.
Euroopa Andmekaitsenõukogu aseesimees Aleid Wolfsen ütles: „Rahvusvaheline koostöö on väga oluline, et kaitsta andmekaitseõigusi nii EMPs kui ka mujal. See on veel üks oluline samm, et tugevdada koostööd rahvusvahelise üldsusega, et edendada ELi andmekaitsestandardeid ja tagada isikuandmete tõhus kaitse väljaspool ELi piire.“
Euroopa Andmekaitsenõukogu pressiteade _2022_05